Kolga möisa omanik  M. von Stenbock deponeeris Kolga möisa kappioreli Pickwa Miikaeli kabelisse.

Oreli restaureerib Toomas Mäeväli ja Tõnu Vainküla

Kolga mõisast Pikva kabelisse toodud koduorel.

Koduorelid hakkasid eestimaal levima juba 15. sajandil. 19. sajandil oli see pilliliik sedavõrd levinud, et need olid enamasti olemas igas koolimajas ja suuremas talus. Koduoreleid ehitasid orelimeistrid, aga väga sageli ka külamehed ja puusepad ise, tellides vaid keerukamad detailid nagu näiteks tinaviled õppinud meistrilt.

Pikva kabelisse toodud oreli ehitas Rakvere lossis 1851. aastal Torma koolmeister Hans Holm, kes on olnud omal ajal tuntud ka pillimeistrina. Kahjuks ei ole praegu teada tema ja ta tööde kohta muud, kui vaid see üks orel, mis samuti on säilinud Jaan Timoleoni poolt 1888. aastal ümberehitatuna. Ümberehitusi kirjeldavad mitmed tekstid instrumendi sees, nagu näiteks: “ Se orel on õnsa Torma koolmeistri Hans Holmi tehtud Tormas 28 mal Junil 1851 aastal. Siin ehitas Hulja koolmeister J. Timoleon selle oreli uuest ümber septembri kuul 1888.” Või: “Selle orila tuulekast sai katki lõigatud, 6 vilet alt otsast ülesse otsa pandud, kap uuest tuule käik liikme laager juure tegtud kap pealt õhemast lõigatud, alt otsast jäi Octvi registri mõni vile järele. Tuule lopidelle said ete uued tihvtid ja uued vedrud pandud, uuesti üle värvitud.” (Mõlema teksti puhul on säilitatud algset kirjaviisi. Tekstid olid käsikirjas ja vanas gootišriftis.)

Pillil on kaks ja pool registrit vilesid, ulatus C – c3. Dispositsioonis Gedact 8’ (läbinisti puidust, kaetud viledega), Principal 4’ (alumised kaks oktaavi puidust lahtised, sissepuhuvad viled, edasi tinast) ja Octave 2’ ( algab peale väikese oktaavi fis-ist. 7 vile puidust, lahtised, ülejäänu tinast.)

Pill valmistatud soliidselt, jälgides oreliehituse traditsioone.

Instrument on silinud terviklikult samal kujul, nagu see 1888. aastal ümber ehitati. Pilli alaosa on siiski saanud tugevaid koikahjustusi, mistõttu on kannatanud kapi stabiilsus ja lõõtsa ning tuulepõhja tihedus.

Remondi käigus sai vajalikul määral süsteemid tihendatud ja pill kasutuskorda seatud.

Toomas Mäeväli

orelihooldaja

Picva mõisa kabeli oreli kapiosa rest.

Orel on säilinud läbi aegade suht heas seisukorras    ja sellest tulenevalt oli
oreli kapiosa restaureerimise eesmärgiks  teha niipaliu kui vaja ja niivähe kui võimalik . Oreli kapp oli aja jooksul läbinud ka  remonte ja mõningast ümberehitust . Algselt biidermeier stiilis oreliks ehitatud orel on saanud ajajooksul  klassitsistliku  välimuse , need ümberehitused on peaasjalikult hõlmanud karniisiosa ümberehitust.
Praegusel hetkel piirab oreli karniisi üks profiilliist aga varem on olnud karniisil kaks liistu ringi  , ülemise ja alumise liisturingi vahel kapi fassaadi nurkades on tõenäoliselt olnud mingid  detailid mis kapil säilinud jälgede alusel hinnates võib oletada et need olid sambakarniisi imiterivad detailid . Algsest karniisist on tõenäoliselt säilinud vaid kroon ja kroonil olev päikse motiiv. Ja mis viitab ka karniisi ümber ehitusele on,  et olemasolevate liistude viimistlus ei sobi kokku ülejäänud oreli viimistluse  käekirjaga ja ka olemasolevate liistude tagumisel küljel olevad liimi jäljed ei ole leitavad oreli pinnalt kohtadelt kuhu liistud olid naeltega kinnitatud.
Suuremahulisi remont töid on oreli kapiosaga tehtud allosas ja seda on võimalik kõige paremini näha oreli sisemistel külgedel , kus on nähtavad muidu lepapuidust kepile tappidega kinnitatud  kuusepuidust külgede parandus tükid. Need remonttööd on olnud tõenäoliselt vajalikud puidu kahjurite poolt tekitatud vigastuste likvideerimiseks.
Oreli kapi restaureerimisel läbiviidavad tööd olid siis järgmised ; vana viimimistluse nn.`` kaltsuaaderduse`` puhastamine pinnale kogunenud mustusest ja vigastuste doneerimine , kandevkonstruktsiooni  tugevdamine ja mõningate  puidukahjurite poolt tekitatud vigastuste blommimine  ning oreli lõõtsamehanismi kattva kilbi valmistamine .
Oreli kapi välis viimistlust värskendasime sellak lakiga õrnalt poleerides , et saaks orelile värskema väljanägemise kuid nii ,  et ei saaks liialt läikiv.

Tõnu Vainküla