Eesti arhitektuur on tänu riigi kirjule ajaloole teinud läbi mitmeid muudatusi. Kunagise mõisariigina on Eestis palju kauneid vanu mõisaid, mis on veel väga hästi säilinud, kuigi suur osa mõisatest on ka osaliselt hävinenud. Kui eelmise sajandi alguses oli Eestis üle tuhande mõisa, siis tänaseks pole suurem osa neist säilinud.
Mõisad, mis on aga säilinud, säravad täies hiilguses. Mitmeid hooneid kasutatakse tänapäeval turismi- ja majutusasutustena. Paljudel mõisahoonetel on kaunid pargid, kus saab jalutada ja pisut looduse võlusid nautida: selline on näiteks Heimtali mõis või Keila-Joa loss ja sealne muuseum.
Siit blogist leiad infot Eesti kaunite mõisate kohta, mida võiksid ka oma silmaga avastama minna.
Pilkupüüdvaid ajaloolisi hooneid leidub Eestis palju, nende hulgas ka mõisaid. Eesti aladele on läbi aegade rajatud tähelepanuväärne hulk erinevates stiilides mõisahooneid. Neist küll vaid kolmandik ehk ligikaudu 400 on tänaseks päevaks oma algkujul säilinud.
Kaasajal on ligi sadakond neist leidnud kasutust ka muuseumi, hotelli, kogukonnakeskuse, peokoha või kultuurisündmuste paigana.
Mõisate ajalugu Eesti aladel ulatub tagasi 13. sajandisse. Ristisõdadega kaasnenud uued oskused panid aluse uuele arhitektuurilisele välisilmele.
Selle üheks osaks said ka mõisahooned, kuid suur osa neist hävis Eesti alasid armutult laastanud arvukate sõdade käigus. 18. sajandil, pärast Põhjasõda, algas mõisate massiline ehitamine, mis kestis kuni Esimese maailmasõjani.
Ka tänapäeval tuntud mõisakompleksid on rajatud just sel perioodil.
Ajaloolised elamuskeskused ja luksuslikud peidupaigad looduskaunites kohtades
Lääne-Virumaal, Haljalas asuv Palmse oli Eesti esimene mõis, mis taastati restaureerimistööde käigus koos kõigi mõisakompleksi kuuluvate hoonetega. Seega saab Palmset külastades hea ülevaate ühest Eestimaale läbi sajandite iseloomulikust mõisakompleksist.
Erilist tähelepanu pälvib ka 1753. aasta jooniste põhjal rajatud ning mitmest erinäolisest osast koosnev prantsuse park.
Eksootilisi taimi, lilli ja kalu saab aga vaadelda mõisahoonete kompleksi kuuluvas palmimajas.
Lisaks ajastule omastele tegevustele nagu paadisõit mõisa tiigil, õnne sepistamine ja hobusõit, pakub Palmse külastajatele ka mitmesuguseid maitseelamusi. Muuhulgas näiteks erinevate veinide ja viinade degusteerimine.
Mõisa kärnerite poolt kasvatatud toorainest valmistatud roogasid saab aga nautida mõisa kõrtsis.
Eesti üks tuntuimaid mõisaid, Lahemaa rahvuspargis asuv Vihula mõis, oli 19. sajandil üks suuremaid ja edukamaid mõisakomplekse. Restaureerimise käigus taastati mõis oma endises hiilguses. Kaasajal koosneb kompleks kahest peahoonest ja 25 ajaloolisest hoonest ning on ümbritsetud looduskauni pargiala ja metsaga. Lisaks majutusele omanäolistes ajaloolistest hoonetes ning lõõgastumisele luksuslikus öko-spaas, pakub mõis ka erinevaid võimalusi enda meeldejäävate sündmuste läbiviimiseks. Muuhulgas on Vihula mõis ka populaarne kontserdipaik.
Aastal 2020 nimetati Vihula mõis parimaks ajalooliseks Euroopa hotelliks.
Hoopis omanäoline on aga Lõuna-Eestis asuv Mooste mõis. Uhke peamaja ja suurejooneline kõrvalhoonete kompleks annavad aimdust mõisa väärikast ajaloost.
Tänapäeval on 23-st hoonest säilinud ja valdavalt ka renoveeritud 20. Igaühel neist on oma uus otstarve.
Näiteks endises härrastemajas tegutseb Mooste mõisakool, tallihoones savi- ja vibukoda ning viinavabrikus on omale kodu leidnud Eesti Fototurismi Keskus.
Külastajad saavad peatuda endises puidutöökojas, millest nüüd on saanud õdus külalistemaja. Omaaegsest mõisa meiereist on nüüd saanud tervisekeskus, kus lisaks perearstikeskusele ja apteegile asub ka lõõgastav privaatspaa.
Kohalike rõõmuks on sajandivanusest sea- ja viljaveskist saanud hoopis veskiteater ning viinakelder-elamust Mooste Rahvamuusikakool.
Tänu kõikidele arendustöödele on 100 aastat tagasi rajatud Mooste mõisast saanud tänapäeval kohaliku kogukonna oluline keskus.
Need olid vaid mõned tuntumad näited edukalt taastatud Eesti mõisate kohta. Täieliku Eesti mõisate loetelu leiad siit.
Sajandite vältel on Eesti aladel asunud mõisad silmitsi seisnud nii hävitavate sõdade, hooletute omanike kui ka saatuse tahtel unustusehõlma vajumisega.
Sellest hoolimata on järjest enam mõisaid saanud hooliva käe alla, mistõttu tõotab tulevik tuua ka helgemaid aegu. Kaugeleulatuva kujunemislooga silmapaistvate hoonete ajaloos leidub nii mõndagi põnevat ja salapärast, mis meelitab kohale huvilisi nii kodumaalt kui kaugemaltki.
Olenemata külastuse eesmärgist on mõisapidajatel hea meel tervitada igat huvilist!
Vanade ajalooliste mõisatega käivad tihti kaasas mõistatuslikud müsteeriumid, mis on omakorda ainest andnud arvukatele nii laua- kui ka slotimängudele. Kuigi need mängud pole otseselt Eesti mõisate kohta, võivad nad siiski palju põnevust pakkuda (mängud leiad eestikasiino.com).
Sugugi mitte kõikide mõisade saatus pole olnud õitseda. Osa Eesti mõisadest on end näidanud hoopiski varemete rüüs. Põhjuseid on mitmeid. Vahel on ajaloolised sõjad viinud omanikke hukatusse. Teistel juhtudel pole aga korralikult vereliini kaudu teada, kellele mõis pärandada. Igal juhul pakuvad mõisade varemed võimalusi uudistamiseks ja avastamiseks.
Lääne-Virumaal asuv Palmse mõis on üks kaunemaid mõisasid Eesti territooriumil. Seda hoonete kompleksi koos ümbritseva haljastusega on suurepäraselt hoitud ning renoveeritud. Eriti uhkeks teeb antud mõisa külastamise tõik, et seal on võimalik sõita hobukaarikuga ning degusteerida veine. Kõige ilusam aeg Palmse mõisa külastamiseks on otse loomulikult südasuvel!
Kernu mõis on suurepärane näide sellest, kuidas väiksemad ja vähem tuntud Eesti mõisad saavad end hoida eesrindlike paikadena. Kuigi Kernu mõisas liigub kõvasti vähem raha näiteks Saka või Palmse mõisaga võrreldes, siis täielik pühendumine on kohta edasi viinud. Värske värv ja fassaaditööd teevad suuri imesid!
